Mitmekeelne oskussuhtlus

Miks arvame teiste inimeste tehtavaid hääli kuuldes aru saavat, mida nad mõtlevad? Miks arvame sama isegi täiesti võõraste inimeste kohta, kelle kirjapandud märgijadasid meil õnnestub vaadelda? Levinud uskumuse kohaselt tagab mõistmise keelemärkide tähendus: kõneleja valib oma mõtete väljendamiseks sobiva tähendusega sõnad, kuulaja aga saab mõtte tekstist välja lugeda, kuna teab kasutatud sõnade tähendusi. Samas, nagu hästi illustreerib tähenduse-alaste vaidluste võimalikkus argisuhtlusest kohtuvaidlusteni, pole veel nähtud keelendite või tekstide tähenduste objektiivse väljaselgitamise meetodit. Teine võimalus on lähtuda esmapilgul hirmutavana näivast seisukohast, et keelenditel ega tekstidel ei olegi tähendusi. Tähendus, nagu ka õigsus, sobivus, kirjakeelsus vms on suhtlejate parameeter, ja iga lugeja peab ise otsustama, mida tekst tema jaoks tähendab. Teise lugeja jaoks võib tähendada midagi muud, ja mõlemal on ühtmoodi õigus. "Mitmekeelne oskussuhtlus" kirjeldab praktilisi järeldusi, mis tulenevad nendest suhtluse seletamise viisidest sõnastike koostamise ja kasutamise, tõlkimise, toimetamise ja keelekorralduse jaoks. Raamat on eelkõige mõeldud vastavate ülikoolikursuste õppevahendiks, kuid sobib ka käsiraamatuks neile, kellele meeldib keele üle vaielda.